OÜ Mitteldorf on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner

Klubi “Rändajad” 18. kohtumine 17.02.2021

Klubi “Rändajad” 18. kohtumine 17.02.2021

Klubi alustasime oma traditsioonilise vestlusringiga möödunud nädalast ja loomulikult ei saanud me minna mööda nii olulistest teemadest, nagu viiruste levik ja vaktsineerimine. Kõigil kohalolnutel on vaktsiin tehtud ja muljed ning tervislik olukord on igaühel erinev. Loodame, et vaktsineerimine aitab tulevikus klubitööga rahulikult jätkata.

14. veebruaril lahkus meie seast tuntud laulja Jaak Johanson. Muusikuna esitas ta nii rahvalaule kui džässiloomingut, ning 2010. aastal pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Kuulasime tema mälestuseks laulu “Lahtilükkamine”. Kuulasime laulu, leidsime töölehtedel puuduvad sõnad ja laulsime koos.

Seekordse kohtumise teemadeks olid loodus ja loodushoid.

Esimesena vaatasime Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva kontsert-lavastust “Igal linnul on oma laul”, mille lavastaja-dramaturg oli Karl Laumets. Kontsert toimus Ugala teatris.

Lavastuse inspiratsiooniks olid rahvaluule, selle lihtsus, puhtus ja fantaasiarohkus. See ei eelda eelteadmisi, see ongi rahvapärimuse võlu, et see on meile kõigile alati tuttav ja omane ja me tunneme selle ära.

Kohtasime Ilmalindu (Anu Lamp), Suitsupääsukest (Külliki Saldre), Rasvatihast (Maria Annus), Öösorri (Luule Komissarov), Musträhni (Aarne Soro), Metsvinti (Hannes Kaljujärv), Kägu (Kadri Lepp), Harakat (Martin Mill), Tetre (Piret Laurimaa) jne.

Siis oli teepaus. Jätkasime loodushoiu teemadel. Uurisime ning vaatasime, mida pajatavad loodushoiu teemadel Marii Karell ja moekunstnik Reet Aus.

Seejärel rääkis igaüks oma kogemustest ja ettepanekutest loodushoiu teemal. Koos vaatasime TV 3 “Laseri” saadet ületarbimisest. Saime teada, et eestlased ostavad keskmiselt kolm uut riideeset kuus. Eestlaste poolt ära visatud riiete kogused on meeletud. Uuskasutuskeskustesse üle riigi tuuakse iga kuu 60-70 tonni kasutatud riideid, mis tuleb kokku koguda, käsitsi sorteerida ja üle kontrollida. Otse edasimüügiks kõlbavad vaid vähesed ja enamik on lihtsalt prügi, millega pole midagi teha. Kellelgi pole vaja kümnete tonnide jagu vanu riideid, mis Eestis iga kuu üle jääb, seega lõpetab tonnide viisi tekstiili oma maise tee… prügimägedel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.