Klubi “Tuljak” 3. kohtumine

Kohtusime taas esmaspäeval, 12. oktoobril ning sel korral olid teemaks laulu- ja tantsupeod. Selgus, et klubirahval on vägagi isiklikke kogemusi mõlemaga. Tantsuansambel “Suveniir” on ju Sillamäe rahvaga staadionimuru lihvinud küll ja veel ning klubiliikmest koorijuht laulupidude repertuaari õppida ja õpetada saanud. Laulukaare all kooslaulmise kogemus ulatus aga Gustav Ernesaksa aegadeni välja. Küllap tossutasime Narvast Tallinna suunas sellesama pika rohelise rongi puupinkidel, tekid-padjad kottidesse kokku pressitud.

Peost vähem osa saanute jaoks oli laulupeo algustseremoonia videosalvestises kindlasti aga paljugi üllatavat ja uut. Kuulasime ka erinevat repertuaari- nii Mihkel Lüdigi kui Tõnis Mäe “Koit”, aga ka uuemast repertuaarist “Üksi pole keegi”. Kaasa suudame nüüd ümiseda nii Jaan Tätte “Tuulevaiksel ööl” kui Juhan Simmi viisi ja Gustav Suitsu sõnadega (hmm… ehk ka Georg Otsa häälega? Aga kindlasti ÜLIpikkade soomeugri häälikutega!) “Oma saart”.

Kaasa mõelda aga oskame ka korraldustoimkonna tegemistele, sest rühmatöödena valmis meil rida näpunäiteid, kuidas oleks mõttekas korraldada piduliste majutust, toitlustust ja rongkäiku. Kohtumist jäi seekord lõpetama laulupidude üks sümbollugudest- Gustav Ernesaksa-Lydia Koidula “Mu isamaa on minu arm”.