Klubi “Vektor” 20. kohtumine
Klubi “Vektor” 20. kohtunine toimus kolmapäeva, 29. detsembri õhtupoolikul ning oli pühendatud Oskar Lutsu “Kevade” ja “Suve” tegelaskonnale. Kõnelesime, kuidas sai avalikkusele tundmatu apteekriselli oma kulu ja kirjadega avaldatud koolimälestuste kimbukesest kiiresti omas ajas kultusteos, millele aina uusi järgesid oodati ja nõuti ning veelgi enam- mida avaldati, tõlgiti, kordustrükiti järgneva saja aasta jooksul aina uuesti ja uuesti. Aastal 1969 valmis aga “Tallinnfilmis” Arvo Kruusemendi juhtimisel mustvalge film “Kevade”, millest sai samavõrd kiiresti kultusteos ning milles esinenud (laps)näitlejad end tol hetkel vaevalt kujutleda oskasid 2020. aastasse, kus filmiga “Talve” sarjale punkt pandi. Mis need lood ja karakterid eestlastele õigupoolest nii armsaks ja omaseks on teinud? Targemad pead on lugusid analüüsinud ja leidnud, et Luts on oma lugude peategelasi vorminud nõnda, et kujutatud on kõik eestlastele omased arhetüübid: eks ole igal ajastul ja igas piirkonnas mõni Toots, kes tehtud-mõeldud põhimõttel toimides paksu pahandust tekitab, aga lõpuks ikka tehtud pahandustest terve nahaga välja ujub, keskmisest kuraasikam Teele või nukravõitu uneleja Arno, tõsimeelne toimetaja Tõnisson, õnnesärgis sündinud Imelik…
Jõudsime üheskoos tuttavaks saada ka filmikarakteritega, vaadates koos lõike nii “Kevadest” kui “Suvest”. Koos uurisime aga töölehte sõnade ja väljenditega, mis sajanditaguste eestlaste jaoks ehk tuttavamad olid kui tänaste keeleklubide liikmetele. Nüüd me juba teame, kes on köster, praost, koolmeister ja kellamees. Aga ka sindrinahk, töllmokk, sunnik ja tõbras läksid uudissõnade nimekirja. (Võime vaid loota, et vajadust nende viimaste tarvitamiseks kuigi sageli ei teki. Las nad seisavad siis puutumatus sõnatagavaras- ega küll küllale liiga ei tee!)
Näis, et eestlastele armsad ja omased karakterid leidsid selle kohtumise jooksul tee ka klubiliikmete südamesse ning loodame, et eesootava aastavahetuse jooksul jõuab mõnigi klubiline ka täispikad filmid ise (või veel toredam- koos perega!) läbi vaadata. Aga miks mitte teha katset ka raamatutegelastega!