Klubi “Vektor” 3. kohtumine

Klubi “Vektor” kohtus 3. korda laupäeval, 4. septembril ning jututeemad keerlesid seekord eestlaste ja nende uskumuste ümber. Meenutasime ühiselt eelmisel laupäeval toimunud külaskäiku Jõhvi Mihkli kirikusse ning arutasime läbi, mida nägime, millised olid osalejate tähelepanekud ja küsimused. Saime teada, kust tuleb eesti keelde sõna “kantseldama” ning mil moel muutis luterliku usundi omaksvõtt eestlaste maailmapilti. Tuletasime ka meelde aegu, kus kirikuskäik ning usukommete järgimine oli seadusetähe järgi küll justkui lubatud, päriselus aga oli õpetajatele antud ülesanne kontrollida ning taga kiusata õpilasi, keda kirikuskäigult tabati. Nii kasvaski praegu keskealiste inimeste põlvkond üles sageli kummalises olukorras, kus vanemad tõid 24. detsembril küll tuppa jõulupuu ning toas mängis soomekeelne raadiojaam tasase häälega eestlaste jaoks tuttavaid jõululaule, kuid jõulude kristlikku tähendust vanemad lastele sageli päris otse ei selgitanudki- polnud ju vaja kellelegi pahandusi kaela tõmmata…

Kohtumise teisel poolel uurisime aga eestlaste muinasusundit või õigemini küll pigem seda, mis tänastele inimestele muinasusundi kohta teada on. Kõnelesime, mis on sirvilauad ning mil moel on rahvakalendris katoliiklikud pühakutepäevad läbi põimunud iidsete rahvatraditsioonidega, mille eesmärk oli enamasti mingit sorti maagiliste tegevuste kaudu loodusvaimudelt paremat viljasaaki välja meelitada, linakiud pikemaks kasvatada või tõved loomakarjast eemal hoida. Saime teada, mida tähendab eestlaste jaoks väekoht, hiis või mis paik on toonekurgede nimes kajastuv Toonela.

Et jutuajamine ülemäära tõsiseks ei kisuks, võtsime aega ka mängimise ja laulmise jaoks. Suvi hakkab küll läbi saama, aga kaugel see uuski enam on… ja kui hoolega kaasalaulmist harjutame, siis saame teiseks juuniks uuesti pruuniks kohe päris kindlasti. Kuigi näiteks Peter Brathwaite`i me selles osas küll vaevalt et ületada suudame- aga vähemalt proovima ju peab!