Nurruklubi 16. kohtumine

Nurruklubi kohtus 16. korda laupäeval, 17 aprillil ning kõne all oli seekord käsitöö. Kasutasime seegi kord heas mõttes ära koduõppega kaasnevaid võimalusi ning panime klubikaaslastele näitamiseks valmis nii enda käsitööd kui ka slaidid varasemate saavutustega. Selgus, et enamik klubiliikmeid näputööd mingil kujul siiski harrastab või on seda minevikus teinud. Uurisime üksteise tagavarades leiduvaid heegeldatud, kootud, tikitud, vilditud ja punutud esemeid, aga ka erinevas tehnikas kaarte ning kinkekotte.

Seejärel suundusime rahvariiete maailma. Milliseid riideid kandsid siinsed inimesed paarsada aastat tagasi? Millised need välja nägid, kuidas neid nimetati ja kuidas valmistati? Vaatasime videoklippi Eesti Rahva Muuseumi kogudes leiduvast ning uurisime ka kirjandust. Virumaa rahvariiete kohta on meile põhjaliku ülevaate kirjutanud koguni Friedrich Reinhold Kreuzwald, kes ka ise sünnilt Virumaa mees. Rahvatantsurühm Gevi on aga ette võtnud tänuväärse tegevuse: uurinud autentseid Jõhvi kihelkonna rahvariideid ning lasknud need kaunid rõivad ka endale valmistada. Rõivakogu on eksponeeritud kalendris, mille piltide abiga kodukihelkonna riided kõigile paremini tuttavaks said.

Lõpuks uurisime veel mõningaid vähem tuntud käsitööharusid. Mis on roosimine ja milline näeb välja roositud linnas? Kuidas saab lambavillast lõng ja milliseid töövõtteid ning tööriistu selleks kasutatakse? Kerilauad, hasplid, kraasid ja vokk on mõnelegi juba lapsepõlvest tuttavad töövahendid. Nüüd siis tuttavad ka eesti keeles. Kõige eksootilisem käsitööoskus, millega tutvusime, oli aga haabja valmistamine. Eks me nüüd teame, kuidas seda valmistada, kui peaks tekkima tarvidus koduuksest laudani lootsikuga sõita. Loomad igatahes haabja puudumise tõttu talitamata ei jää.