Klubi “Vektor” 24. kohtumine
Klubi “Vektor” kogunes oma viimasele, 24. kohtumisele laupäeval, 29. jaanuaril. Tuttavaks ja armsaks saanud ruumis kohtudes oli meie kõikide esimene tunne hämmastus- kuidas juhtus, et meie justkui alles hiljuti teele asunud Vektor on tänasega lõpusirgele jõudnud? Katsime koos pidulaua ja asusime meenutama… See oli tõepoolest augustikuus, kui esimest korda kontserdimajas kokku saime, ühiseid plaane tegema ja ellu viima hakkasime- nii ongi pool aastat möödunud. Mida me sellest edaspidisesse ellu kaasa võtame? Klubiliikmed leidsid, et kooskäidud aja jooksul on eelkõige paranenud nende oskus eesti suhtlus- ja kultuuriruumis orienteeruda. Senised teadmised on muutunud süsteemsemaks, tekkinud on oskus ja harjumus otsida ja leida endale meeldivaid eestikeelseid telesaateid, kuulata ja lugeda uudiseid. Selgeks on õpitud rida eestikeelseid ning eesti autorite loodud laule- ehk olekski paras aeg asutada “Vektori” koor? Lühema kontserdi jagu ühist repertuaari on kindlasti olemas.
Väga positiivse jälje on jätnud ka lai valik ühiseid väljasõite. Eriti tore oli, et väljasõite tehti nii kaugemale kui ka lähiümbrusse- enne, kui lähed Pariisi, käi ikka ära ka Nuustakul… Selgus, et ümbruskonna muuseumid on klubiliikmete näol leidnud endale tänuväärse külastajaskonna, sest mõnedki on samu muuseume uuesti külastanud nii õpilaste, kolleegide kui peredega ja töös on ka uued plaanid. Nüüd oskame juba väga tublisti vastu nina anda igaühele, kes peaks välja tulema üleoleva väitega: “Ida-Virumaal ei ole ju mitte kusagile minna!” Meie kodupaiga panus nii Eesti kui ka maailma kultuuri, teadusesse, sporti ja majandusse on väga mitmepalgeline ja me oskame seda tõestada. Paljud klubiliikmed märkisid, et jätkaksid hea meelega eesti keele ja kultuuri teemadega tegelemist ning ootavad võimalust liituda mitte enam projektipõhise, vaid pigem alalise huviklubiga.
Et muusika on meie jaoks oluline ning mõnedki klubiliikmed on sihiks võtnud eesti keelega edasi liikuda C-taseme eksami suunas, oli tänane muusikavalik pisut keerukama sõnavaraga. Valisime lauluks Urmas Alenderi poolt Viivi Luige sõnadele kirjutatud loo “Väljas on veebruar”. Veel kaks päeva kannatust ja eks olegi see veebruar käes. Kuigi sel talvel võib julgesti väita, et lumede juuksed on valla juba novembrist ja aja sõnadki on juba mõnda aega valjemad kui iilingud lauskmaal.
Päris lõpulooks aga jäi aga pisike üllatus. Küllap saabub kord kevadki ning Hans Hindpere “Kevad Kadriorus” oleks sel puhul igati sobiv repertuaar. Ning et Hans Hindpere on meie oma Jõhvi Gümnaasiumi vilistlane, liikusime üheskoos korrus allapoole ja- oh üllatust!- lõpetasime oma viimase kokkusaamise Hindpere saalis Hans Hindpere klaveri juures. Loomingulisi kohtumisi ja uusi avastusi eesti keele ja kultuuri vallas ka edaspidiseks!