Klubi “Vektor” 16. kohtumine
Klubi “Vektor” 16. kohtumine toimus laupäeval, 4. detsembril ja teemaks oli eesti kunst. Enne peateema juurde asumist aga kõnelesime päevasündmustest ning keskendusime kahele olulisele mehele eesti muusikas- Kalju Terasmaa ja Gunnar Graps. Kalju Terasmaa oli üks neist “neljast musketärist”, kes kuulus kuldsetel kuuekümnendatel Eesti Raadio meeskvarteti koosseisu ning kes sel nädalal meie hulgast lahkus. Ühtlasi oli Kalju Terasmaa muusikaliseks panuseks vibrafoni tutvustamine meie muusikasõpradele ning samuti on ta jäänud rahva südamesse virtuoosse duetimeistrina. Kuulasime neist mõndagi ning seejärel tuletasime meelde teist selle nädala tähte- Gunnar Grapsi, kes oleks just nüüd saanud 70 aastat vanaks. Paraku ei olnud vananemisoskust Grapsile kaasa antud, nagu paljud teda tundvad inimesed meedias meenutanud on. Küll aga oli meil hea võimalus Grapsi kunagisi esinemisi koos meenutada, kuna osalejate hulgas leidus neidki, kes tema kontserte mäletavad.
Seejärel aga suundusime tõepoolest edasi kujutava kunsti valdkonda. Meenutasime, keda ja mida me eesti kunstnikest juba teame. Selgus, et nii mõndagi. Eelmisel korral oli klubi külaline teema juba sisse juhatanud, keskendudes Virumaaga seotud skulptoritele. Siit liikus mõte edasi Amandus Adamsonile, kelle teoseid samuti enamik kunagi ja kusagil näinud on. Arutlesime, miks liikus eesti kunst rahvakunstilt akadeemilise kunsti valdkonda alles 19. sajandi teisel poolel ning kes olid selle valdkonna esimesed pääsukesed. Aga samuti, miks on keskaja kunsti Eestis nii vähe säilinud. Eraldi võtsime aga kõne alla menukaima Eestist pärit kesk- ja uusaja üleminekuperioodil tegutsenud kunstniku, kelle teosed kaunistavad Euroopa ja USA kuulsaimate muuseumide väljapanekuid, kuid kelle nimi on paljude jaoks ikka veel tundmatu- Michel Sittow. Nimelt ei peetud keskaja kunstis oluliseks mitte teose autorit, vaid omanikku ja oma maalide signeerimise komme polnud 500 aastat tagasi veel päevakorral.
Koos vaatasime läbi ka ülevaate “Eesti kunsti ajajoon” ning edasi tegelesime hoopis raamatuillustratsioonide uurimisega. Igaüks sai valida juhendajate kaasavõetud raamatute hulgast enda jaoks sobivaima ning selle illustratsioone pisut retsenseerida. Positiivsed retsensioonid teenisid ära väga paljud raamatumaailma suurkujud, näiteks Silvi Väljal, Ülle Meister, Evald Okas ning muidugi mitme põlvkonna eesti laste suur lemmik Siima Škop. Kes kohal käisid, said pisut ka teada telgitagustest- näiteks, millist päriselus tuntud inimest Siima Škop oma Lumivalgukese tegelasena kujutas.