Nurruklubi 2. kohtumine

Nurruklubi teisel kohtumisel oli klubis külaline. Tiia Linnardi seltsis uurisime kultuuri erinevaid valdkondi muusikast skulptuurini. Saime teada üht-teist Jõhvi päritolu skulptori Aivar Simsoni, kunstnikunimega Simson von Seakylli elu ja loomingu põhimõtete kohta, vaatasime möödaminnes üle Eesti presidentide nimed ja hüüdnimed, uurisime, miks seisab Rakvere linnaväljakul üks jalgrattaga poiss ja kuulasime Arvo Pärdi loomingut- Ukuaru valss ja de Profundis. Muide, tänu klubiliikmete laiale silmaringile selgus midagi ootamatut veel; ja nimelt vastus Marko Reikopi «Ringvaates» esitatud küsimusele. Miks küll tuuakse aeg-ajalt lillekimpe Seaküla Simsoni Jõhvis asuva tagumikku kujutava skulptuuri juurde? Kes kohal olid, need nüüd teavad. Kõik teised võivad meilt küsida!

Kohtumise teises pooles panime paika oma klubi reeglid. Leppisime kokku, et meie klubis valitseb lahke atmosfäär (mis nurruklubi see muidu olekski!). Me oleme heas tujus, aitame, toetame ja kuulame. Nalja teha me ei karda, samuti küsida, kui miski jääb arusaamatuks. Üksteise juttu me ei katkesta ja telefonid paneme klubikohtumise ajal hääletuks. Kella tunneme juba ammu ja oskame oma aega planeerida. Me räägime omavahel eesti keeles ja võime üksteist lahkelt sinatada. Kohtumiselt läheme ära alati uute teadmistega. Lõpuks sai igaüks mõtiskleda ka oma eesti keele õppimise eesmärkide üle ning juhendajate abiga paika panna oma keeleõppe lähemad ja kaugemad eesmärgid.