Klubi «Rändajad» 8. kohtumine 21.10.2020
Klubi algas traditsioonilise vestlusringiga ja seekord Eesti kirjandusest. Klubilised teadsid üllatavalt palju Eesti kirjanikke ja luuletajaid. Tunti rahvuseepost Kalevipoeg, teati kirjanikke: Doris Kareva, Anton Hansen Tammsaare, Eduard Vilde, Jaan Kross, Aino Pervik, Eno Raud, Andrus Kivirähk, Lydia Koidula, Eduard Bornhöe, Kristiina Ehin, Kristina Kass, Mika Keränen, Mats Traat, Ilmar Tomusk jne.
Kuna palju kiideti lapsepõlvest tuttavaid Naksitralle, siis otsustasime neid kõigile tutvustada ja vaatasime väikese katkendi joonisfilmist «Naksitrallid». Samuti märgiti korduvalt ära Kunksmoori. Vaatasime Kunksmoori Helgi Sallo esituses ja jutuks tuli eestlaste nõidumisoskused ja uskumus taimeteedesse. Klubilised olid märganud, et eestlastest töökaaslased ja isegi arstid soovitavad sageli juuua taimeteesid. Jätkasime Eduard Vilde ja tema teosega «Pisuhänd», vaatasime väikese katkendi ja arutasime selle üle, kes on pisuhänd.
Peale teepausi rääkisime Jõhvi «poisist» Eduard Bornhöhest ja tema teostest «Vürst Gabriel ehe Pirita kloostri viimased päevad» ning «Kuulsuse narrid». Saime tuttavaks Agnese ja Gabrieliga ning Salomon Vesipruuli ja Jaan Tatikaga. Vaatasime, millise auşamba autorile on Jõhvi linna soovinud püstitada Seaküla Simson ning kaalusime mõtet, kas Tatikal ja Vesipruulilgi poleks koht Jõhvis sammastena, ehk oleks see liiga otsene vihje poliitilistele kuulsuse narridele siin linnas. Ju aimas Bornhöhe juba seda lugu kirjutades selle sobilikkust kodulinna igal ajal.
Natuke rääkisime kaasaegsest kirjandusest ja Andrus Kivirähk osutus väljavalitud persooniks. Andruse sulest on tulnud raamat «Rehepapp» ja selle järgi tehtud film «November», mille algues vaatasime ja see paljudes õudu tekitas ning seejärel tema loodud president Pätsi hea sõbra Ivan Oravaga tutvusime ja vaatasime väikese katkendi lavastussest «Meri ja Orav» (Andrus Vaarik ja Egon Nuter), mis aga paljudel naeru suule tõi.
Klubi lõpetasime tagasisidega eesti keele õppimise kohta ning senise klubitegevuse tagasisidestamisega. Klubilised kiitsid klubi meeldivat õhkkonda, sõbralikkust, heatahtlikust, mõistmist, meeldivad seltskonda jne. Nad tunnistasid, et iga kord on nad leidnud endale uut ja huvitavat ning tegevused on erinevad ja põnevad. Kurdeti pikkade tööpäevade väsimust, mis on igati arusaadav. Ettepanek oli selline, et ei peaks olema nii, et kui oled kord klubis käinud, siis uuesti tulla ei saa, sest klubi eestvedajad on erinevad, vestlusteemad on erinevad ja osalemine klubis rikastaks võimalust rääkida eesti keeles ja seda mitte unustada ning saada uusi ja uusi teadmisi keelest ja kultuurist. Sellise toreda sõnumi ja hea tundega me lahkusime, et kohtuda juba laupäeval õppekäigul ERMi.